Ühistranspordihuvilised lõhkusid trolli klaasi
Pühapäeval, 5. juulil peale Laulu- ja tantsupeo kontserdite lõppu saadeti kesklinna piirkonda täiendavalt ühissõidukeid suuremate reisiseltskondade teenindamiseks. Muu hulgas tulid lauluväljakult kesklinna ka muusikat ja rahvatantsu nautimas käinud ühistranspordihuvilised, kellest valdav enamus on tänaseks päevaks koondunud klubinime Ytra taha.
Peale tuliseid vestlusi teemal kes kus ja mis pilli mängimas on käinud, suunduti ühtse ja kokkuhoidva seltskonnana Õismäe trolli peale. Trolliks oli vana, huviliste poolt “heaks ja klassikaliseks” tituleeritud Škoda 14tr nr 258. Kui troll polnud veel Kaubamaja lõpp-peatusest välja sõitnud, suutsid ühistranspordihuvilised kambavaimus ära lõhkuda trolli tagumise ukse klaasi.
Trollijuhi sõnade järgi nägi ta peale klaasiklirinat vaid pikkade juustega kiitsakaid noormehi igasse suunda laiali jooksmas. Kuigi trollijuht kippus arvama, et tegemist võis olla konkureeriva ettevõtte Tallinna Autobussikoondis töötajatega, sest ühel ära jooksjal olla peas nähtud TAK värvides ja logoga nokamütsi, ei pea me seda reaalseks. Erinevalt trollipargi personalist on bussijuhid haritud ja korrektsed.
Laulupeolisi vedanud trollil purunes vooluvõtja
Posted by: Solaris in Troll vs Buss on July 6th, 2009
Kui pühapäeval, 5. juulil, Laulu- ja tantsupeo teisel päeval kontserdid lõppesid ja rahvamass kesklinna jõudis, tahtsid paljud inimesed trolliga Mustamäele sõita. Nagu tellitult sõitiski ette vana ja väsinud ilmega troll Škoda 14tr nr 275.
Kahjuks ei pidanud vana troll koormusele vastu ja kell 19.52 Mustamäe poole startinud trollil tuli peale paari meetrist liikumist sarve otsast ära kontaktking (ehk vooluvõtja pea). Selle tulemusel jäi troll hetkega keset teed seisma, kuid õnneks teised trollid pääsesid mööda ja liiklusummikut trolli lagunemise tõttu ei tekkinud.
Kiiresti sööstis kohale Mustamäe dispetšerpunktis resideeruv ohtra kleepsutuuninguga raskete liikluseeskirja rikkumiste poolest tuntud tehnoabi Masin-2 punane vana Ford Transit kaubik. Küll prooviti trolli parandada katuselt, küll maa pealt, kuid vana troll ei võtnud kuidagi vedu. Peale mõneajast katsetamist saadigi kontaktking uuest sarve otsa tagasi ja troll võttis kiiresti suuna Mustamäe poole.
Laulupeolised aga läksid koju Mustamäele bussiga, mis end palju töökindlamana on tõestanud. Vähesed siiski jäid ka järgmist trolli ootama, sest siiamaani on Tallinnas kohti mille ühistranspordiga teenindamine on usaldatud vaid ohtliku ja vähetöökindla trolli teenindada.
Hooletu trollijuht sõitis otsa liinibussile
Posted by: valgusfoor in Trollijuhtide patud on July 6th, 2009
3. juulil kella 18 paiku toimus Paldiski maanteel “Mustjõe” peatuses liiklusõnnetus, mille põhjustas hooletu trollijuht.
Reedel, 3. juulil kell 17.59 jõudsid Mustjõe peatusesse Paldiski maanteel TAK 1. veokorraldusosakonna kõigest paari aasta vanune liinibuss Scania Omnilink nr 452TAK ja tema järel vana troll Škoda 14tr nr 298. Kuigi mõlemad ühissõidukid olid korrektselt graafikus, tõmbles närviline trollijuht juba mitu peatust varem liinibussi taga, lootes kuidagi mööda saada. Paraku Mustjõe peatuses ei saanud trollijuht oma liikurit nii kiiresti pidama ja ta sõitis liinibussile tagant otsa.
Olgu vahele öeldud, et avarii liinibussi ja trolli vahel on suhteliselt harva esinev. Tavaliselt on teiseks osapooleks auto. Sellisel juhul tuleb kohale trollipargi revident (sõidab halli värvi Citroen Berlingoga, rikub tihti liikluseeskirja), kes esindab trolliparki paberite vormistamisel. Tegemist on trollipargi enda reegliga ning seaduse mõistes mingit tähendust ei oma, olulised on ikkagi õnnetuses osalenud juhid. Kuid lisaks trollijuhi seaduslike õiguste piiramisele on revidendil ka teine funktsioon. Ta nimelt avaldab teisele osapoolele survet ja püüab iga hinna eest süüd trollijuhilt eemale lükata. Seda seepärast, et trollijuhi süü korral peab trollipark ise trolli remondi kinni maksma. Teise osapoole süül aga korvab selle kindlustus. Mõni kord see õnnestub, kuid mitte alati.
Täpselt nii läks kõik ka seekord. Trollijuht sõitis liinibussile otsa, kuid nagu pargi sisekord ette näeb, kutsus ta kohale trollipargi revidendi. Vaatamata asjaolule, et õnnetus täiesti must-valge on ja ka süüdlane kõigile selge, keeldusid trollijuht ja revident süüd omaks võtmast, oli ju bussijuht see kes liinibussiga trollil ees mökutas ja tegelikult õnnetuses süüdi peaks olema.
Kuna bussijuht ilmselgelt süüdi olla ei saanud ja trollipark oma jonni ei jätnud, kutsuti kohale ka politseipatrull, kes nüüd ametliku menetluse käigus peab kinnitama trollijuhi süü.
Tuliuue trolli purunemine tipptunnil tekitas südalinna liikluses katastroofi
Posted by: pelmeen in Troll vs Buss on July 2nd, 2009
Kõigest kaks nädalat liinil olnud troll tekitas 30. juunil 2009 südalinnas liikluskaose.
Äsja trolliparki saabunud uus troll numbriga 447 läks esimest korda liinile 15. juunil ning on kasutusel olnud kõigest kaks nädalat. Troll läks Õismäe kolonni kasutusse (ehk nende trollide hulka, mis sõidavad Õismäele) ja on oma esimestest päevadest alates sõitnud vaid 6. liinil.
Esmaspäeval, 30. juunil kell 16.40 alustas troll Kaubamaja juurest liikumist uuesti Õismäe poole. Olles jõudnud Välisministeeriumi ette Rävala puiesteel, hakkas troll pöörama paremale Teatri väljakule. Täpselt pöörde ajal murdus trolli vooluvõtja (sarve) otsast ära “pea” ehk kontaktking, mis on ühenduses trolli elektriga toitva kontaktliiniga. Kohe kadus trollist elekter ning troll jäi keset ristmikku seisma.
Esmalt trollijuhilegi nii uue ja kvaliteetse trolli puhul uskumatuna tundunud intsident tekitas kohe väga mastaapsed tagajärjed. Kuna trollil kadus elektrivool täpselt pöörde peal, ei pääsenud temast mööda ükski teine ühissõiduk. Selle tulemusel tekkis Rävala puiesteele tohutu ummik, kuna Estonia teatri esine on üks tihedama ühistranspordi liiklusega piirkondi linnas. Suure ummiku mõju võttis lausa katastroofi mõõtmed, kuna liiklus lihtsalt seisis mitmete kvartalite kaugusel. Seisid ka Teatri väljakut mitte läbivad liinibussid Viru keskuse juures, sest Kaubamaja juurest Rävala puiesteele pööravad bussid ummistasid kogu Kaubamaja ümbruse.
Purunenud trolli üritas päästma sõita trollipargi tehnoabi liiklushuligaanina tuntud Masin-17 “Apelsin”, kuid läbi südalinna suure ummiku võttis tal trolli juurde jõudmine aega rohkem kui 10 minutit.
Ei olnud tehnoabil mõistust eeldamaks, et trolli tekitatud ummiku tõttu ta trolli juurde kergelt ei pääse, kui samas sõitis trolli päästmiseks ennem Estonia teatri eest läbi. Muidu küll liikluseeskirjale kergelt sülitav ja seda ei millekski pidav tehnoabi ei tulnud selle peale, et läheneks asjale mõistusega ja tagurdaks Estonia teatri eest otse trollile vastu. Midagi valesti ta sellega teinud ei oleks, kuna keegi teine trolli juurest nii või naa mööda ei pääsenud, keda tehnoabi tagurdamine oleks võinud seetõttu ohustada või takistada. Parem oli ikka ringiga minna ja peaegu veerand tundi ummikus seista.
Lõpuks kui tehnoabi “Apelsin” katkise trollini tee leidis, ei pääsenud temagi trollist mööda, et liiklust takistav troll eest ära pukseerida. Kuid kamba peale leiti lahendus, et tehnoabi siis lükkab trolli eest ära. Jäika pukseerimislüli kasutades, mille üks ots ühendati trolli 447 mootoriruumi ja teine tehnoabi esiotsale, lükkaski “Apelsin” trolli paarkümmend meetrit edasi, et liinibussid tema taga saaksid sooritada parempöörde Teatri väljakule. Sellega hakkas liiklus tasakesti taas liikuma, kuid troll ja tehnoabi jäid veel pikaks ajaks Teatri väljakule seisma.
Pärast pooletunnist remonti oli trolli kontaktking parandatud ning trollijuht sai taas sarve liinile panna. Mis sest, et lipp-lipi-lapp-lapi peal metoodikal parandatud king, sõitis katastroofi põhjustanud troll sellega lõpuni kogu tööpäeva.
Lisaks tohutule liikluskatastroofile, mida uus troll põhjustas, on selgelt näha endiste kommunistlike riikide Poola-Tšehhi ühistööna sündinud trolli kõrge kvaliteet, kui kõigest kahenädalase kasutamise järel trollil nii tõsised rikked esinevad. Maksumaksja raha kulutati antud trolli ostmiseks üle nelja miljoni krooni, koos transpordi jm trollipargi kuludega läks uus troll linnale maksma peaaegu 5 mln krooni. See on ju selge raiskamine, kui uue skandinaavias valmistatud liinibussi hankimiseks oleks kulunud raha kaks korda vähem ja buss ise oleks kordades töökindlam. Bussidel ei kasutata nõukogude ajast pärit seadeldisi nagu vooluvõtja ja kontaktliin, mis tänapäeval ajale ainult jalgu on jäänud.
Trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin” jätkuvalt sülitab seadustele
Varem lugematul arvul kordadel liiklusrikkumistega silma paistnud trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin” (nr 371ASO) on jälle hakkama saanud raske Liikluseeskirja rikkumisega.
See trollipargi lippu kõrgel hoidev ja pargi nõukogudeaegset tapjalikku ning ükskõikset mentaliteeti esindav juht eiras tahtlikult keelavat liiklusmärki.
29. juunil käis Masin-17 “Apelsin” kella 17.15-17.35 ajal Sõpruse puiesteel abistamas trolli nr 442, kes oli jäänud kontaktliini vooluta kohale. Sealt lahkudes võttis tehnoabi suuna tagasi trolliparki, kus ta tavaliselt resideerub, kuid tegi seda tohutu ringiga (nagu näha kaardilt).
Arusaamatuks jääb miks tehnoabi suure bussiga tipptunni ajal linnavahel niisama lõbusõidu ringe teeb, sest Balti jaama juurde sõitmiseks tal asja ei olnud.
Tehnoabi marsruut kulges Sõpruse puiesteelt Tulika tänavale, sealt Paldiski maanteele, sealt Toompuiesteele suunaga Balti jaama poole, sealt Tehnika tänavale tuldud teekonna poole tagasi ning Tehnika tänavalt sooritas tehnoabi KEELATUD parempöörde Paldiski maanteele tagasi suunda, kust ta just paar minutit tagasi tuli. Tehnoabi marsruut on märgitud kaardile oranži värviga (nr 1).
Kaardile on märgitud ka kõige lühem teekond, mida tehnoabi oleks võinud kasutada (nr 2), mille tõttu oleks kokku hoitud 2,2 km läbimiseks mõeldud maksumaksja raha eest ostetud kütust.
Kui tehnoabi eesmärk oli läbi linna lõbusõitu teha, oleks seda saanud teha ka legaalselt ilma Liikluseeskirja rikkumata (marsruut nr 3).
Lugupeetud trollijuhid, kes te meile massiliselt vihaseid kirju saadate ja tehnoabi juhti kaitsete. Teeme teile “puust ja punaselt” ette, et te natukenegi saaksite aru mida see liiklusmärk seal ristmikul tähendab.
Ülemine märk (ümmargune, punase äärega) tähendab liikluseeskirja järgi, et parempööre on KEELATUD. Alumine lisatahvel (valge taustaga, peal eesti keelne tekst) ütleb, et erandina ei kehti ülemine märk ühissõidukitele. Ehk eesti keeles parempööret võivad sooritada ainult ühissõidukid (liinibuss, liinil sõitev troll, tramm, klienti teenindav takso). Tehnoabi EI OLE ühissõiduk, olgu ta trollipargi oma või mitte.
Trolli sarv põhjustas liiklusummiku
Posted by: Solaris in Troll vs Buss on June 30th, 2009
29. juunil juhtus trolliga Ganz-Solaris nr 329 eriskummaline õnnetus.
7. liinil (Väike Õismäe - Balti jaam) sõitnud trollil purunes kell 15.50 vahetult pärast “Pirni” peatust, täpselt keset Paldiski maantee ja Pirni tänava ristmiku trolli vooluvõtjat (ehk sarve) hoidev tross. Troll ei saanud enam edasi sõita ja nii ta jäigi täpselt keset teed teistele ette.
Keset teed trolli pealt maha tulevad reisijad tekitasid liikluses parasjagu segadust, kuid neid suunav trollijuht päästis nad halvimast.
Kuna troll sulges kolmest sõidurajast ühe ning alles tühjaks jäid vaid ühissõidukitele mõeldud rada ja Hipodroomi poole minev sõidurada, tekkis antud ristmiku juures hetkega suur liiklusummik.
Õnneks päästis katkise trolli õige pea trollipargi tehnoabi, ohtra kleepsutuuninguga Masin-5 Fiat kaubik ja normaalne liiklus taastus juba veerand tunniga, kuid sellegi poolest oleks see kõik võinud olemata olla, kui antud liin oleks bussitranspordi teenindada. Bussid teatavasti ei ole elektrijuhtmetest sõltuvad ning neil ei teki selliseid spetsiifilisi probleeme.
Uus troll jäi vooluta
Posted by: Solaris in Troll vs Buss on June 30th, 2009
Esmaspäeval 29. juunil, täpselt kõige tihedamal tipptunnil, pidi kell 17.15 suunaga kesklinna jõudma “Taksopargi” peatusesse 3. liini troll nr 442.
Eelmises peatuses oli troll enam vähem õigel ajal kohal, kuid nõukogudeaegse leiutise eripärast lähtuvalt taksopargi juurde troll ei jõudnudki. Seisma jäämise põhjus on tegelikult väga lihtne.
Trolle elektriga toitev kontaktliin koosneb erinevatest spetsiaalosadest (kokkujooksud, hargnemised, ristumised, jne). Kuna pole võimalik teha sellist spetsiaalosa, kus vooluga osa läheks igasse suunda, on keset spetsiaalosi kohad, kus trollidele eluks vajalik elektrivool puudub. Kui troll täpselt selle koha peal seisma jätta, siis ta omal jõul enam liikuma ei saa.
Täpselt nii juhtus ka vähem kui aasta vana trolliga nr 442 Solaris T18ac, kui ta Sõpruse puiesteel peale “Koskla” peatust kohas, kus hargnevad kesklinna ja 9. liini Koplisse minevad liinid. Liikluse tõttu selles kohas hetkeks peatunud troll ei saanud enam omal jõul sealt minema. Küll proovisid reisijad trolli lükata, kuid paraku tulemusteta, suurt ja rasket 18-meetrist elukat naljalt ei liiguta.
Trolli päästis uuesti liikuma tehnoabi Masin-17 “Apelsin”, kui teda natuke maad edasi pukseeris ning kell 17.35 sai troll nr 442 edasi sõita.
Erilist liikluskaost troll ei tekitanud ning reisijatele tähendas see kõigest ühte ära jäänud trolli. Kuid tegemist on hea näitega kuidas nõukogudeaegne leiutis ajale jalgu hakkab jääma. Troll on loodud tingimustes, kus liikluses ei pidanud peale iseenda kellegagi arvestama. Kuid ajad on muutunud, tänavatel on lisaks trollidele ka teised liiklejad, mille tõttu trolli tööpõhimõte tänapäevaste oludega enam sammu ei suuda pidada.
Trolli 280 jäi sarvega kontaktliini kinni, trolliliiklus seisis
Posted by: valgusfoor in Troll vs Buss on June 28th, 2009
Vähem kui nädal aega tagasi kompressori rikke tõttu Sõpruse puiesteel “Linnu tee” peatuses otsad andnud ja seetõttu koolilõpetajaid alt vedanud troll nr 280 Škoda 14tr sai taas hakkama millegi erilisega.
Nimelt 27. juuni õhtul kell 21.05, kui 9. liinilt saabus just Keskuse dispetšerpunkti platsi peale (ehk nö Keskuse lõppjaama) troll nr 280, ei pidanud vana ja amortiseerunud kontaktliin pingele vastu ja troll keris end pantograafiga (ehk vooluvõtjaga) ümber lõdvalt rippunud õhuliini traadi.
Kui trollijuht läks asja toore jõuga lahendama ja sarve liini küljest lahti sikutama, oli tulemuseks lühis ja automaatika lülitas antud alajaama piirkonnas kontaktliinist voolu üldse välja. Selle peale jäid seisma kõik parasjagu ümbruskonnas liinil sõitnud trollid. Kuigi korraks küll vool taastus ja trollid said ümbruskonnas mõned meetrid edasi liikuda, kadus vool liinist mõne hetke pärast uuesti. Seekord jäädavalt.
Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku juurde peidetud energiamajandist tõttas appi kontaktliini hooldusmasin “Mandariin”, kuid tal võttis Keskuse platsile jõudmine aega rohkem kui 20 minutit. Õige pea sai trolli 280 sarv liini küljest lahti harutatud ning trolliliiklus taastus kell 21.35.
Õnneks oli tegemist õhtuse ajaga ja pooletunnine seisak liikluses suuri probleeme endaga kaasa ei toonud. Kuid tagajärjed oleksid olnud märksa hullemad, kui selline asi oleks juhtunud täpselt keset tipptundi. Antud intsident on järjekordne kivi trollipargi kapsaaeda, sest näitab selgelt kuivõrd kergesti on halvatav kogu trolliliiklus. Tegemist on järjekordse hea näitega, miks bussiliiklus on ilmselgelt parem nõukogudeaegsest trolliliiklusest, kuna bussiliiklus ei jää ühe bussi tekitatud rikke tõttu seisma.
Trollipargi tehnosõiduk Masin-2 eirab liikluseeskirja
Varem kolme raske liikluseeskirja rikkumisega tähelepanu pälvinud trollipargi ohtra kleepsutuuninguga tehnoabi Masin-2, punane vana Ford Transit kaubik (nr 841APX), ei paista siiani olevat oma vigadest õppinud ning jätkab nagu trollipargis kombeks tahtlikult liikluseeskirjale sülitamist.
27. juunil kell 17.15 jõudis liinilt Keskuse dispetšerpunkti platsile 4. liinil sõitev troll Ganz-Solaris nr 331. Trollil paistis rikkis olevat kompressor, mis tõttu ei saanud ta enam inimeste teenindamist jätkata. Appi tuli Mustamäe dispetšerpunkti lõppjaamas resideeruv Masin-2, ohtra kleepsutuuninguga vana Ford Transit kaubik. Troll saadi koha peal enam vähem liikumiskõlblikuks ning ta oli suuteline omal käel, mis sest et suure ringiga, Paldiski maanteele parki sõitma.
Kui tehnoabi Masin-2 trolli parandamise lõpetas, võttis ta suuna tagasi Mustamäe DP platsile. Nagu 1. juunil, kui tabasime Masin-2 peatumata, kiirust ületades ja inimesi ohustades läbi õueala sõitmas, kordas Masin-2 sama teekonda ka seekord.
Masin-2 keeras Keskuse platsi pealt Keskuse tänavale, sealt sõitis ta Mustamäe polikliiniku juurde, peatus küll hetkeks täpselt õueala märgi ees, kuid läbis õueala seaduse vastaselt seal peatumata, et võimalikult kiiret marsruuti pidi Mustamäe DP-sse jõuda.
Ning ega õuealal peatumise all ei ole seaduse loojad mõelnud, et seda seal vaate nautimiseks tegema peab ning siis võib õuealalt läbisõitu jätkata. Õuealal peatumine on kohustuslik seetõttu, et hoida sealt eemal läbiv ja läbi sõitev liiklus, et seal oleks inimestele ja väikestele lastele võimalikult ohutu. Ehk siis peamiselt ainult kohalikud elanikud ja nende külalised või inimesed, kelle sõidu eesmärk on õuealale minna. Seal moe pärast peatumine oleks sama nagu maanteel ennem kiirust mõõtvat politseid tänu tulesid vilgutavale vastutulijale korraks kiirus lubatu piiridesse langetada ning hiljem täisgaasiga edasi sõita.
Kuid Masin-2 tahtliku seaduse rikkumise tulemuseks oli täpselt see, mida seaduse loojad on püüdnud välistada - hoida õuealalt eemal transiitliiklus. Masin-2 juht aga, nagu trollipargis kombeks, ei pea seadusi millekski. Keegi teda seaduse rikkumise eest ju ei karista. Politseid paraku igale nurgale ei jagu ning trollipargis liiklusjärelvalvega tegelev revident ei ole ka ise kõige puhtama minevikuga, ka tema on mitmel korral liikluseeskirja vastu tahtlikult eksinud.
Tapjajuht trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin” roolis ehk jälle 2 valgusfoori eiramist korraga
Liikluseeskirjale sülitamise poolest tuntud tapjalike mõtetega ja teiste liiklejatega mitte arvestav trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin” on jälle hakkama saanud liikluseeskirja mitme raske rikkumisega. Ei ole ta siiani oma vigadest õppinud ning miks ta peakski, kui keegi teda ei karista. Ka trollipargi juhtkonnal on eeskirju rikkuvatest pargi töötajatest ükskõik, kuna eelkõige on nende ülesanne tagada ettevõtte normaalne töö ja funktsioneerimine. Kui on võimalik selline asi, et üks sõiduk kategooriliselt liikluseeskirja eirab ja sellele sülitab, siis pole see enam mitte ainult selle juhi enda ega trollipargi liiklusjärelvalve revidentide süü vaid juba trollipargi juhtkonna tegemata jätmine. Aga eks kala hakkabki alati mädanema peast.
25. juunil tõttas tehnoabi Masin-17 appi Sõpruse puiesteel kompressori rikke tõttu purunenud kõigest aasta vanusele trollile nr 442. Kuna troll nr 442 tuli kesklinnast suunaga Mustamäele, ei olnud võimalik trolli pukseerida otse Sõpruse puiesteed pidi trolliparki Paldiski maanteel. Seetõttu võeti ette ring Sõpruse puiesteelt Mustamäe teele läbi Tammsaare tee.
Täpselt kell 14.00, kui tehnoabi keeras Tammsaare teelt Mustamäe teele, ei suvatsenud ta peatuda Hesburgeri kiirrestorani juures olnud valgusfoori punase tule ees, vaid sõitis pika rongina punase tule alt läbi.
Kell 14.05, kui tehnoabi oli jõudnud Mustamäe teel “Marja” peatuse juurde, sõitis ta Marja tänava ja Mustamäe tee ristmikut reguleeriva valgusfoori juurest mööda ajal, kui seal põles juba kollane keelav tuli. Kui pukseeritav troll lõpuks ristmikule jõudis, põles valgusfooris juba punane tuli.
Seega nagu tehnoabile viimasel ajal kombeks - kaks rikkumist korraga. Pole mõtet enam küsida, et kus on trollipargis liiklusjärelvalvega tegelevate revidentide silmad. On avalik saladus, et omasid ei karistata ning liiklusjärelvalvet teostatakse parem burgeriputkade juures, kus omadest keegi millegi vastu eksida ei saa.
Lõpuaktusele katkise trolliga ehk trollide järjekordne “tüüpviga”
Posted by: pelmeen in Troll vs Buss on June 26th, 2009
Viimasel ajal kuuleme aina tihedamini uudiseid Trollipargi lagunevast masinapargist ja kontaktliinist. Selles pole midagi imelikku, kuna pooled Tallinna trollipargi trollid on pea kakskümmend aastat vanad. Samuti on trollidele elektrit andev kontaktliin vana ja amortiseerunud, mis tõttu ei möödu päevagi, kui Mustamäe tee ja Linnu tee ristmiku juurde peidetud energiamajandist kontaktliini hooldusmasin järjekordset liiniriket parandama sõidab.
Kuid amortiseerunud ja üliohtlik kontaktliin pole mitte ainsad probleemid. On iseenesest mõistetav, et 20 aastat vanad nõukogude ajast pärit leiutised, mis läbinud Tallinna teedel igaüks peaaegu miljon kilomeetrit, on tänaseks päevaks suhtelises kehvas seisukorras. Seetõttu pole eriti märkimisväärne, kui kusagil keset teed või ristmikku on mõni vanem troll järsku otsad andnud. Seda kohtab suhteliselt tihti.
Kuid tehnilised probleemid ei kimbuta mitte ainult õnnest koos püsivaid trolle. Nõukogude aegset mentaliteeti edasi kandev troll on ka tänapäeval tehasest välja tulles sama kehvas seisukorras kui mitukümmend aastat tagasi. Ükskõik kas tegemist on uue, 2009 aastal ekspluatatsiooni võetud Solarisega või 1989. aastast alates liine mõõtnud Škodaga. Kumbki nad ei saa läbi ilma trollidel esineva tüüpveata milleks on kompressori rike. Selle mitte normaalselt töötamise tõttu ei ole troll võimeline edasi sõitma.
Toome siinkohal välja viimase nädala jooksul antud tüüpveast põhjustatud trollide seisma jäämised.
Troll 433
18. juunil täpselt keset õhtust tipptundi, kell 18.15, oli kompressori rikke tõttu sunnitud teekonna katkestama 6 aastat vana troll Ganz-Solaris nr 433.
Mustamäelt Kaubamaja juurde teel olnud trollil ütles kompressor üles tiheda liiklusega Paldiski maanteel hipodroomi juures, täpselt trollipargi kõrval. Ei ole teada kas trollijuhil polnud nii palju mõistust, et katkise trolliga siis otse pargi väravatest sisse sõita või ei tahtnud ta reisijaid salajasse ja raudse eesriide taga toimetavasse trolliparki viia. Igal juhul troll jäi seisma täpselt “Lille” peatusesse, jäädes takistama kõiki tagant tulevaid ühissõidukeid.
Õismäelt saadeti küll appi ohtra kleepsutuuninguga tehnoabi Masin-5 Fiat, kelle kohale jõudmine venis nagu alati, kuid tema pingutustele vaatamata ei suudetud trolli töökorda seada ning trolli venitas garaaži üle tee kõigest mõnekümne meetri kaugusel seisnud tehnoabi Masin-17 “Apelsin”. Miks ei saadetud Apelsini kohe trollile appi vaid troll pidi peatuses kolmveerand tundi ootama, kuni Õismäe dispetšerpunkti platsil resideeruv Masin-5 kohale jõuab ja palub Apelsinil troll parki pukseerida?
Trolli 433 on ka varem tehnilised probleemid kimbutanud ning kompressori rike pole talle uus.
Troll 280
22. juuni oli paljudele ellu astuvatele noortele tähtis päev. See oli nende koolitee lõpu päev. Kuid selle olulise päeva rikkus ära purunenud ja reisijaid alt vedanud troll nr 280, kui ta kell 12.20 Sõpruse puiesteel 9. liini sõites kompressori rikke tõttu “Linnu tee” peatuses seisma oli sunnitud jääma.
Koheselt saadeti purunenud trolli abistama ohtra kleepsutuuninguga Trollipargi tehnoabi Masin-5 Fiat, mis pärast veerandtunnist parandamist oli sunnitud rikkele alla vanduma. Kuna vana ja lagunenud trolli ei olnud võimalik kohapeal töökorda saada, kutsuti välja liikluseeskirja eiramise ja sellele sülitamise poolest tuntud tehnoabi Masin-17 “Apelsin”. Veel 30 minutit ootamist ja kell 13.10 liikus troll 280 ”Apelsini” külge aheldatuna Paldiski maanteel asuva Trollipargi suunas.
Kuna 22. juuni oli Eestis lühendatud tööpäev, oli keskpäeval liiklustihedus võrreldes tavalise tööpäevaga kordades suurem. Lisades juba niigi tihedasse liiklusesse veel kaks üksteise külge ühendatud suurt sõidukit, mis ka kõige parema tahtmise juures ei liikunud kiiremini kui 40km/h, oli tulemuseks järjekordne trolli poolt põhjustatud liikluskaos.
Nagu mainitud, oli see päev paljudele väga oluline, lõpuaktuse päev. Seda oli ka näha “Linnu tee” peatuses, kus paljud noored olid sunnitud lagunenud trolli tõttu pidulikus riietuses reservtrolli ootama. Mõnele neist võis see maksta ka hilinemise ühele tähtsamale üritusele oma noores elus. Seda kaotatud aega ja mahamagatud üritust ei suuda Trollipark neile noortele mitte kuidagi tagastada, mis sest, et Keskuse DP reservtroll kiiresti liinile sõitis.
Troll 280 võeti Tallinnas ekspluatatsiooni 1987. aastal ja ta saab tänavu sügisel 22 aastaseks.
Troll 442
25. juunil kell 13.10 purunes kompressor vähem kui aasta vanal trollil Solaris nr 442.
Eelmine suvi ekspluatatsiooni võetud uutel trollidel on kompressori rikkeid esinenud ka varem. Loomulikult saadeti katki läinud trolli esmalt parandama ohtra kleepsutuuninguga tehnoabi Masin-5 valge Fiat, kes trolli juurde kohale jõudes vaid minuti jooksul otsustas, et tema seda parandada ei suuda ja et troll tuleb pukseerida. Huvitav on vaid see, et sellise kiire diagnoosi saamiseks pidid inimesed peaaegu pool tundi liiklusummikus kannatama, kuna Masin-5 hakkas Õismäe dispetšerpunkti platsi pealt Sõpruse puiesteele sõitma alles kell 13.25 ning jõudis abi vajava trolli juurde kell 13.36. Mida ta tegi seni kaua? Olgu öeldud, et Õismäe platsi peal ei vajanud tema abi see hetk ükski troll. Oleks tehnoabi Masin-5 niisama istumise asemel veerand tundi varem sõitma hakanud, oleks liiklusummik Sõpruse puiseteel ka veerand tundi varem likvideeritud saanud.
Need kolm olid viimase nädala jooksul trollide tüüpveast põhjustatud reisijate alt vedamised ja liikluse takistamised. Kolm, millele juhuslikult peale sattusime. Arvata võib, et tegelikult oli neid vähemalt poole rohkem. See tähendab, et minimaalselt kuus trolli jäi selle seitsme päevase perioodi jooksul lihtsalt tulemata. Mis sai nendest inimestest, kes trolli ootasid? Eks need, kel võimalik, sõitsid bussiga ja hilinesid sihtpunkti jõudmisega. Kuid kuidas kavatseb trollipark korvata nende inimeste vaeva, kel polnud bussiga võimalik sihtpunkti sõita vaid ainus võimalik marsruut sinna jõudmiseks oli usaldatud trolliliikluse vedada?
Trollipark ei kavatsegi seda heastada, sest nad ei pea end selle eest vastutavaks. Sellisest suhtumisest tekib tahes tahtmata küsimus, et kas ei oleks juba aeg hakata trolliliine asendama vastupidavama, töökindlama ja usaldusväärsema ühistranspordiliigiga, mis ei põhjustaks linnakodanike elutempos selliseid häireid ega kujutaks inimeste eludele sedavõrd suurt ohtu nagu hetkel trollid seda teevad?
Trollipargi tehnoabi Masin-17 argipäev - kaks rasket LE rikkumist korraga
Pühapäeval, 14. juunil, kui Mustamäe teel purunes vana ja ohtlik kontaktliin, saadeti õnnetuspaika vooluta jäänud trolle pukseerima trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin”.
Muidu igati hea idee, püüda päästa seda mis päästa annab. Leevendada niigi nigelat ja halba olukorda kasvõi natukene. Ja sellega sai Masin-17 ka edukalt hakkama. Kuid arvestamata jäi tõsiasi, et tehnoabi roolis on trollipargi kõige tapjalikemate mõtetega juhid, kes on varem korduvalt silma paistnud oma ükskõiksuse ja hooletusega ning lugupidamatusega kohaliku riigi seadustesse. Nimelt on Apelsin tabatud varem mitmelt raskelt liikluseeskirja rikkumiselt. Peale korduvaid märkusi antud teemal, ei ole trollipark probleemi lahendamiseks midagi ette võtnud, Masin-17 juhid endiselt tahtlikult sülitavad vaid eeskirjadele.
Nii ka pühapäeval, kui Masin-17 oli usinasti ametis vooluta jäänud trollide pukseerimisega. Tabasime Apelsini rikkumas liikluseeskirja lausa kaks korda järjest!
Esimest korda juhtus see kell 17.30 Mustamäe tee ja Tammsaare tee ristmikul, kui tehnoabi alustas ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Olles ninapidi ristmikule jõudnud, süttis valgusfooris juba punane tuli.
Sama kordus ka sada meetrit hiljem, “Statoili” bensiinitankla juures. Seal alustas raske jalaga tehnoabi juht ristmiku ületamist ajal, kui valgusfooris põles juba keelav punane tuli. On vaid õnn, et keegi ristuval teel lubava tulega teele ei astunud ega sõitnud. Ei ole just palju vaja, kujutamaks ette, mis oleks võinud juhtuda, kui suur ja raske buss inimesele otsa sõidab.
See poleks trollipargile mitte esimene kord tahtlikust liikluseeskirja rikkumisest inimese surm põhjustada.
Olgugi, et seal lähedal viibis ka trollipargis justkui liiklusjärelvalvet tegev revident, kuid on üldteada saladus, et liiklusjärelvalve on nende töökohustuste hulgas kõige madalama tähtsusega. Pealegi, ega omade üle saagi järelvalvet teha. Eriti veel olukorras, kus revident ka ise on tuntud liikluseeskirja eiramise poolest.
Kuna trollipargi tehnoabi on viimasel ajal oma liikluskultuuritusega väga palju silma paistnud ning korduvatele märkustele pole selle vastu midagi ette võetud, võib loota, et olukord paraneb vaid siis, kui tõesti ühel hetkel õnnetus taga on. Kuid kas trollipargi tegemata töö eest peab maksma süütu inimene oma elu hinnaga?
Ohtliku kontaktliini purunemine jättis Mustamäe inimesed transpordita
Posted by: pelmeen in Troll vs Buss on June 16th, 2009
Ühel rahulikul pühapäeva pärastlõunal juhtus see mida trollipark kõige rohkem kardab.
14. juunil umbes kella 16.45 ajal purunes Mustamäe teel vana ja amortiseerunud kontaktliini kandetala. Liiklus oli häiritud ja Mustamäe trolliliiklus seisis mitu tundi.
Ei ole uudis, et Tallinna trollide nõukogude ajast pärit ja selle aja oskustega ehitatud kontaktliin on amortiseerunud ja kulukas üleval pidada. Ei möödu päeva, kui kontaktliini hooldusmasin “õhuliin” Mustamäe teelt kollaste vilkurite sähvides ohtlikku ja võimalikku tapjat taltsutama ei pea sõitma. Õnneks on siiani hullemast päästnud automaatika, mis peale kontaktliini purunemise ja alla kukkumise on lülitanud elektrivoolu kontaktliinist automaatselt välja. Kuid mitte alati ei ole läinud nii hästi. Ajaloost on teada mitmeid juhtumeid, kus alla kukkunud kontaktliin on vigastanud teisi sõidukeid või veel hullem, inimesi.
Ka see kord ei olnud tragöödiast puudu palju. Kell 16.45 purunes Mustamäe teel, “Marja” ja “Löwenruh” peatuste vahel kontaktliini kandev tala, mis tõttu 600V pinget kandev kontaktliin ohtlikult madalale vajus. Trollid sealt enam läbi ei pääsenud ning hetkega suunati kõik Mustamäe teed läbivad trollid Sõpruse puiesteele, jättes Mustamäe teel trolli ootavad reisijad kaheks tunniks pika ninaga. Alternatiiviks oli planeerida oma reis bussiga, sest bussiliiklus ju töötas, või võtta ette viieteistminutine jalutuskäik läbi Mustamäe Sõpruse puiesteele, et trolliga otse linna saaks.
Kuid põhiline kogu asja juures on see, et elektrivool Mustamäe tee kohalt lülitati välja alles kümme minutit peale liini alla kukkumist, kui liinihooldusmasin “õhuliin” kohale jõudis. Pole vaja palju spekuleerida, mis oleks võinud juhtuda, kui sinna vastu oleks sõitnud mõni auto.
Lisaks käisid õnnetuspaigal kohal veel liiklusjärelvalve revidendid, kelle ülesandeks oli tagada alla kukkunud kontaktliinist ohutu mööda saamine ning tehnoabi Masin-17 “Apelsin”. Viimane pukseeris Mustamäe teele vooluta jäänud trollid “A.H. Tammsaare tee” peatusesse, kust nad said omal jõul edasi sõita.
Liin sai ajutiselt parandatud ja normaalne trolliliiklus taastus Mustamäe teel peaaegu kaks tundi hiljem.
Antud sündmus on ehe näide kontaktliini nigelast seisukorrast ja sellest, kui madala usaldusväärsusega on trollitransport üldse. See nõukogude ajast pärit leiutis on oma aja ammu ära elanud ja jääb turvalistele, töökindlatele ja tänapäevastele transpordivahenditele selgelt jalgu. Siiani on Tallinnas suletud vaid üks trolliliin ja sedagi juba üheksa aastat tagasi. On spekuleeritud, et paarikümne aasta pärast Tallinnas enam trolle ei eksisteeri, kuna nagu mainitud, on tegemist ebaturvalise ja mitte töökindla transpordivahendiga. Lisaks on kogu trolliliikluse ülal pidamine ka selgelt kallim näiteks busside omast.
Vana ja ohtlik troll süttis südalinnas põlema
Posted by: extrollijuht in Troll vs Buss on June 13th, 2009
Suviselt sooja ja maheda reede, 12. juuni õhtul, täpselt graafikus kell 19.45 startis Kaubamaja juurest Mustamäe poole 3. liini sõitev vana ja lagunenud troll Škoda 15tr numbriga 414.
Kõigest mõned minutid hiljem, olles jõudnud Estonia teatri juurde, märkas trollijuht salongis paksu suitsu - troll süttis põlema. Või nagu trollijuht ise hiljem kommenteeris - «troll hakkas suitsutama».
Kiiresti evakueeris kogenud ja hästi treenitud trollijuht kõik reisijad, on ju inimelu rohkem väärt kui troll, ning asus suitsu summutama. Kiiresti tõttas kollaste vilkurite sähvides kohale ka trollipargi tehnosõiduk, ohtra kleepsutuuninguga Masin-5. Koos asuti suitsu poolt tekitatud tagajärgi likvideerima ning trolli uuesti liikumiskõlbulikuks taastama.
Pärast kolmveerand tundi liikluse takistamist saadigi lagunenud troll enam-vähem ohutusse seisukorda ning sõit pargi poole võiski alata. Liinile jääda polnud enam mõtet. Mitte küll seetõttu, et see kellelegi ohtlik võiks olla, vaid Mustamäelt oli 414 asemel välja saadetud juba reservtroll.
Kokku on Tallinna trollipargis umbes 70 sellist tüüpi vana ja amortiseerunud Škoda trolli, mis vaid hea õnne peal koos püsivad. Tehnilisi rikkeid nendega tuleb ette iga päev. On vaid aja küsimus, mil juhtub midagi tõsisemat, mil abi nii kiiresti kohale ei jõua või trollijuht nii hästi väljaõpetatud ei ole.
Trollipargi tehnoabi Masin-17 «Apelsin» JÄLLE seadustele sülitamas
Enam ei möödu päevagi, kui trollipargi tehnoabi Masin-17 “Apelsin” mõne sõidukite liiklemist reguleeriva õigusakti vastu eksib. Kuna amortiseerunud trollid ja hea õnne peal üleval seisev kontaktliin annavad tehnoabile tööd iga päev, on teda järjest rohkem ja rohkem tänavatel eeskirjadele vilistamas näha.
Kõigest vähem kui kuu aega tagasi tabasime Masin-17 keelavat liiklusmärki eiramas. Ka varem on tehnoabi raskete liiklusrikkumistega silma paistnud - punane tuli valgusfooris ei keela Apelsinile midagi.
Seekordne nahaalne keelava liiklusmärgi eiramine Masin-17 poolt leidis aset 3. juunil kell 16.40 Keskuse DP platsile sisse sõites, kui Sõpruse puiestee poolt mööda Keskuse tänavat sõitnud Apelsin sissesõitu keelava märgi alt vasakpöörde sooritas ja DP platsile keeras. Nimelt vajas seal abi 9. liinil sõitev troll nr 335, kellel oli katki läinud vasak esimene rehv. Kuid kas platsi peal seisva trolli katkise ratta parandamine on nii tähtsa prioriteediga, et seetõttu nahaalselt liikluseeskirja eiratakse ja kaasliiklejaid ohtu seatakse?
Kui liiklusmärk on keelav, siis on ta keelav mingil põhjusel. Ei ole selles kohas ei lisatahvlit, ei erandeid, mis teatud sõidukitel siiski lubaks antud manöövrit. Vaid selge ja konkreetne keeld, et selline tegevus sellises kohas ei ole lubatud! Kuid sellegi poolest tehnoabi juht vaid sülitas keelavale liikluskorraldusvahendile nagu ta seda varemgi on teinud ning tahtlikult rikkus seadust. Trollil 335 ju vajas ratas vahetamist. Rumal on ju see, kes vabandust ei leia. Kindlasti võib nii õigustada ka kõiki varasemaid rikkumisi, kuid kas need on siiski väärt teiste elu ja tervise ohtu seadmiseks? Trollipargi tehnoabi ei ole kiirabi või politsei ülesannetes. Tema tegevusest või kohale jõudmisest ei sõltu kellegi elu ega tervis. Ja ei tohigi sõltuda.
Kuid sellisel moel liikluseeskirjadele sülitamine tahes tahtmata juba paneb kaasliiklejate elu väga tõsiselt sõltuma just trollipargi tehnoabist. Järgmine kord ehk ei pruugi punase tulega ristmiku ületamine enam nii õnnelikult lõppeda ning keegi peab tehnoabi süü läbi seetõttu oma eluga maksma.
Liiklusseadus näeb sellise rikkumise eest ette karistuse 3000 krooni. Kuid loota, et tehnoabi juht oma pika rikkumiste nimekirja eest karistada saab, on ilmselge liialdus. Trollipargis liiklusjärelvalvega tegelev revident teatavasti vilistab ka ise liikluseeskirjale ning omasid ta hoiab. Kuidas saakski karistada seda, kellega pärast tööpäeva koos viina võetakse?
Ja nii see jätkubki. Trollipargis valitseb kaos ja trollijuhtide (sh ka tehnilise personali) seas karistamatuse tunne. Politseid iga nurga peale ei jätku ning ainsaks distsiplineerivaks vahendiks on trollijuhtide poolt põhjustatud raskete tagajärgedega õnnetused. Kuid kas on see õige, et elukool kellegi teise elu hinnaga tuleb?
Nagu kaks tilka vett
Trollid ja kommunism on läbi aegade käinud käsikäes. On ju trollid kasutuselgi veel vaid valdavalt (endistes) kommunismi- ja sotsialismimaades. Seetõttu on täiesti hämmastav, kuidas sarnanevad välimuselt Tallinna trollipargi direktor Toomas Sepp ja Korea Rahvademokraatliku Vabariigi diktaator. Kas kommunism muudab inimesed ühte nägu?
 |
 |
| Toomas Sepp TTTK AS juhatuse esimees (nii Tallinna trolli- kui trammipargi juht) |
Kim Jong-il Põhja-Korea diktaator (kaudselt ka Pyongyang`i trollipargi juht) |
Avariisse sattunud trollijuht sülitas hiljem liikluseeskirjale
Posted by: Solaris in Trollijuhtide patud on June 3rd, 2009
1. juunil kella 13.45 paiku juhtus Keskuse tänava ja Ehitajate tee ristmiku juures, “Männi” trollipeatuses eriskummaline avarii - troll 337 sõitis suurest uljusest tingituna otsa trollile 338.
Kuigi kõrvaltvaatajale võis jääda mulje, et tegemist pole millegi erilisega, kuna trollid lahkusid koheselt avariipaigalt, paljastas ja käivitas see pisikesena tunduda võinud õnnetus pika sündmuste ahela.
Kõige pealt sai veenduda selles kuivõrd hoolivad on trollijuhid ja trollipargi tehniline personal kaasliiklejate suhtes - avariist maha jäänud klaasikillud ja muu sodi jäeti keset teed vedelema. Neid polnud mitte vähe, kuna keset sõiduteed oli trolli nr 338 terve tagumine klaas. Kuid see polnud enam trollijuhi mure, kuidas see sodi sealt ära saab. Samuti ei huvitanud see sealt hiljem mööda sõitnud trollipargi Masin-2′te.
Siis edasi selgus tänu sellele avariile, kuivõrd palju peab liikluseeskirjast lugu trollipargi “pisike” tehnoabi Masin-2 (punane kleepsutuuninguga Ford Transit), kui rikkus korraga ja tahtlikult lausa kolme liikluseeskirja paragrahvi.
Ning lõpuks, kui vigastada saanud troll nr 338 oli oma toimingud Keskuse DP platsil lõpetanud ja suuna tohutu ringiga Paldiski mnt depoole võtnud, otsustas trollijuht Raja tänava ja Akadeemia tee fooriga reguleeritud ristmikul paljude teiste toredate trollijuhtide eeskujul sülitada liikluseeskirjale ning alustas nimetatud ristmiku ületamist foori KEELAVA tulega.
Trollipargi Masin-2 eiras liikluseeskirja kolme punkti, raske õnnetus ei olnud kaugel
1. juunil kiiresti Keskuse dispetšerpunkti omavahel kokku põrganud trollidele appi kiirustanud Mustamäe DP-s resideeruv trollipargi Masin-2, leides, et teda seal ei vajata, võttis kiiresti suuna tuldud teed tagasi.
Keskuse DP-st kihutas Masin-2 mööda Keskuse tänavat Mustamäe polikliiniku suunas ja suundus sealt õuealale majade vahele.
Märkimisväärne on kiirus, millega antud masin õuealal sõitis. Õuealal 35km/h liikunud autol kadus Masin-2 kiiresti eest, jäädes vaid nägemisulatusse. Liikluseeskirja §205 sätestab, et õuealal peab liikuma kas jalakäija kiirusega või viimase puudumisel mitte kiiremini kui 20km/h.
Akadeemia tee 30 juures mängisid majade vahelise tee ääres lapsed, kes jooksid korraks teele. Masin-2 põikas neist osava manöövriga mööda, kuigi Liikluseeskirja §204 sätestab, et juht ei või õuealal jalakäijat ohustada ega takistada ning vajaduse korral tuleb sõiduk sootuks peatada.
Ning lõpetuseks sätestab Liikluseeskirja §206, et mootorsõiduk võib õuealale sõita VAID peatumiseks või parkimiseks. Masin-2 kasutas seda vaid kiiremini sihtpunkti jõudmiseks
Seega rikkus Masin-2 juht lausa kolme liikluseeskirja punkti, mis kvalifitseerub väga tõsiseks ja räigeks rikkumiseks. Juba ainuüksi ühe sellise paragrahvi rikkumine võib kaasa tuua 3000 kroonise rahatrahvi, rääkimata siis kolmest korraga.
Liiklusjärelvalve revident iseenesest mõistetavalt ju “omade” üle järelvalvet ei teosta ning trollipargi huligaanid võivadki karistamatult eeskirju rikkuda. Eks suure kella külge pannakse asi alles siis, kui mõni järgmine trollipargi töötaja kuskil lapse surnuks sõidab, nagu seda varem korduvalt juhtunud on.
Päike muutis trollijuhid uljaks - kaks trolli põrkasid kokku
Posted by: Solaris in Trollijuhtide patud on June 1st, 2009
1. juunil kella 13.45 paiku oli Tallinnas õhusooja ca 27 kraadi. See muutis trollijuhid ettevaatamatuks ning õnnetused olid kiired tulema.
Üks mitmest trollijuhtide põhjustatud õnnetustest juhtuski umbes 13.45 paiku, kui Ehitajate teelt Keskuse tänavale “Männi” peatusesse keerasid kaks Solaris T-12 tüüpi trolli. Troll nr 338 ees ja nr 337 järgi. Ja nii järgi, et ei saanud kuidagi pidama ennem seda, kui tagumine troll esimesel seljas oli.
Peale avariid trollid lahkusid koheselt Keskuse dispetšerpunkti suunas, kuna kartsid muidu teistele trollidele ette jääda. Endast maha jäänud sodi ja trollijupid jätsid trollijuhid trollipargi kultuurile kohaselt keset teed vedelema. Võõras mure.
Hiljem Keskuse DP-s käisid kohal just eelmiselt trollijuhi poolt põhjustatud avariilt tulnud revident, kes ennem ka ise liikluseeskirja rikkus ja trollipargi Masin-2 (punane Ford Transit). Viimasest suurt tolku koha peal ei olnud ning ta lahkus õige pea tuldud teed tagasi Mustamäe DP suunas.
Õnnetuses tagumise klaasi keset teed jätnud troll 338 võttis õige pea suuna Mustamäe poole ning sealt edasi trollipargi poole.
Hetkel toimus õnnetus kahe trolli vahel ning arved klaariti hiljem omavahel depoos. Samuti ei kaasnenud erilist liikluse takistust. Ebaviisakas oli vaid endast prügi maha jätmine. Kuid mis siis, kui selline hooletu ja tähelepanematu trollijuht oleks mitte märganud teed ületavat jalakäijat? Vaevalt siis enam arved omavahel depoos õiendatakse.
Trollipargi revident ehk liiklusjärelvalve ametnik sülitas liikluseeskirjale
Trollipargis liiklusjärelvalvega tegelev, end revidendiks kutsuv ametnik, on varemgi silma paistnud raske liiklusrikkumisega ning hiilanud heade töötulemustega, kui töö ajal burgeri putkas isiklikke asju ajas. Trollipargis ju on liikluskultuur hea ning järelvalve juhtide üle ebavajalik.
Nii juhtus ka 1. juunil, kui revident läks trolliparki esindama hooletu trollijuhi poolt põhjustatud liiklusõnnetuses. Revidendi üks põhiülesanne, lisaks ebavajaliku liiklusjärelvalve teostamise kõrval, on trollipargi esindamine, kui troll osaleb liiklusõnnetuses. Siis revident läheb kohale ja püüab teist osapoolt iga hinna eest mõjutada süüd omaks võtma, ähvardades teda erinevate sanktsioonidega mida vastasel korral riigi täidesaatev võim kohaldada võib. Iga endale allutatud ohver tähendab trollipargile suurt ja eelkõige rahalist võitu, kuna vastasel juhul peab trolli parandamise kinni maksma trollipark ise, trollil ju pole kaskokindlustust. Seda enam, et enamik trolle on vanemad kui 20 aastat. Isegi nii vanale autole ei saa kaskokindlustust, mis siis trollist rääkida.
Kuid olgugi, et liiklusjärelvalve on revidendi vähestes tööülesannetes kõige vähem tähtsa prioriteediga, oleks ju sellegi poolest eetiline eeldada, et vähemalt teoorias trollijuhtide üle järelvalvet tegev inimene ise samadest õigusaktidest (nagu nt Liikluseeskiri) kinni peab.
Aga ei, avariipaigale kihutanud revident vaid sülitas Eestis kehtivale Liikluseeskirjale ning külma närviga parkis oma ametisõiduki Citroen Berlingo numbriga 980MEC jalakäijatele mõeldud kõnniteele, rikkudes sellega Liikluseeskirja §152. Sellise teo eest näeb seadus ette karistuse 3000 krooni. Ilus eks, kui liiklusjärelvalvaja näitab eeskuju.
